Giellaguovlo ja giela
- Oarjjelsámegiella
- Ubbmema sámegiella
- Bihtáma sámegiella
- Julevsámegiella
- Nuorttasámegiella
- Ánársámegiella
- Gålldåsámegiella
- Áhkkilsámegiella
- Gielldasámegiella
- Dárjjesámegiella
Sámegiella ságastuvvá muhtem guovlojn Vuonan, Svierigin, Suoman ja Russlándan; 150-300 km gåbdå dáfon nuortas ja lulás nuorttalap guovlojs Hedmarka fylkan Vuonan ja Dalarnas länan Svierigin gitta Guoládaknjárga lulemus guovlojda.
Giellaguovllo ij le avtalágásj, sámegielav máhttep juohket lågev giellasuorggaj oarjját nuorttalulás dagu vuollelin vuoseduvvá.
Sáme giela
| Giellaguovlo | Giellajuohkusa | |
|---|---|---|
| Oajvvejuohkusa | ||
| Oarjjelsámegiella | oarjjelsámegiella (vijdes sisanujn) | allesámegiella |
| Ubbmemsámegiella | ||
| Bihtámsámegiella | guovdásjsámegiella | |
| Julevsámegiella | ||
| Nuorttasámegiella | ||
| Ánársámegiella | lullesámegiella | |
| Gålldåsámegiella | ||
| Áhkkilsámegiella | Guoládaksámegiella | |
| Gielldasámegiella | ||
| Darjisámegiella | ||
Moalgedibme oarjjelsámegiella vijdes sisanujn sisanujn ja lullesámegiella máhtti muhtem mærráj tjielggiduvvat gielalattjat, ja guoládaksámegiella le geográfalasj tærmma mij aj gielalattjat tjielggiduvvá.
Gå juogeduvvá gålmå oajvvejuohkusij de li muhtem giellamerka sivvan dasi: oarjjelsámgiella (vijdes sisanujn), guovdásjsámegiella (nuorttasámgielas bihtámsámegiellaj) ja lullesámegiella (degu tabellan).
Máhttá aj guovte oassáj juohket, lullesámegiella ja allesámegiella, mij máhttá dádjaduvvat dajna tjielgga rájájn mij la nuorttasámegiela ja ánársámegiela gaskan, ja muhtem isoglossa tjuovvu aj daj rájáv.
Gåktu giellasuorgijt juohkep le gatjálvis makkir isoglossajt dættot. Rádjá nuorttasámegiela ja julevsámegiela gaskan le systemáhtalattjat ájnas rádjá vájku ælla ilá stuorra gielalasj sieradusá dan guovte juohkusa gaskan.
Dán oasen vuosedip oanegattjat sáme gielajt ja giellasuorgijt. Dárkkelap tjielggidusav oatjjo jus dæddala sválldasav ”Lågå ienebuv..”
Oarjjelsámegiella
máhttá juogeduvvat gålmå giellasuorggáj:
- oarjjelij jämtlánda giellasuorgge mij håladuvvá Idres Indalsednuj Svieriga bielen ja Rørosa guovlojn Vuona bielen.
- nuorttalap jämtlánda giellasuorgge Indalsænos oarjján gitta Ströms Vattudalenij nuorttan Svierigin, ja Meråker, Stjørdal ja Snåase Vuona bielen.
- Åsele giellasuorgge Västerbottenin Vilhelmina ja Storuman guovlojn Ubbmema æno oarjjelin Sverigin, ja Namdalenin, Bindalan, Vápste ja Aarborten, ja Grane guovlojn Vuonan.
Frostvikena giellasuorgge le Jämtlánda giellasuorge ja åsele giellasuorge gaskan.
Ubbmema sámegiella
Håladuvvá Storuman Ubbmema æno nuorttalap bielen, Malån, Såarsan ja oarjep Arvidsjávren Svieriga bielen. Dát giellasuorgge le aj Vuonan Ruovatvuonan, Hemnesan ja Korgenin.
Bihtáma sámegiella
Håladuvvá Bihtáma sámeednamin Árjepluoven ja nuorttalap Árvidsjávren gitta Bihtáma æno nuortasj bælláj ja lulás Saddai jávrráj Sveriga bielen; Vuona bielen le Sálltoduoddara nuortasj bielle Fuosko ja Bodåddjo guovlluj bihtám sáme giellaguovllo.
Julevsámegiella
Håladuvvá Julev sámeednamin Jåhkåmåhken ja oarjjelij Váhtjerin, ja Suddása nuorttaalle guovlon Svierigin, ja Divtasvuonan, Hábmerin ja Fuolldán gitta Sálltovuodnaj Vuona bielen.
Nuorttasámegiella
máhttá juogeduvvat gålmå giellasuorggáj:
- duornossámegiella nuorttalap Váhtjerin ja Duornnusa sámeednamin, Gieruna suohkanin Svieriga bielen ja Ofuohtán ja Oarjje-Råmsån Vuona bielen.
- finnmárko sámegiella:
- lulep suorgge Gasska- ja Nuortta-Råmsån ja Lulle-Finnmárkon (gitta Šuošjávrráj) Vuona bielen ja Enodat guovlojn, Lulle-Ánárin ja nuorttalap Sođagilin (Vuotso, Purnumukka) i Suoman,
- alep suorgge Alle-Finnmárkon (Karasjohka, Porsanngo, Dednu ja Várjat), ja Ánár og Utsjohka Suoman.
- merrasámegiella merraguovlon Návuonas (Kvænangen) Várjatij Vuona bielen.
Maŋep væráltdoaro åvddåla lej merrasámegiella viesso giellan aj Petsamon Ruossjan. Åvdep merrasáme giellasuorge Oarjje-Råmsas Nordlánndaj le gáhtum ja sadjáj le duornossámegiella boahtám, ja nuorttalappon Finnmárko sámegiella.
Nuorttasámegiella håladuvvá aj oarjjelij guovlojn Vuonan ja Svierigin. Svieriga hárráj boahtá dat giellasuorgge sirddulattjaj maŋen gitta Guovdageaidnus Gárasavvuna baktu 1800 lågå álgos gå rájav Ruossja ja Svieriga gaskan ráddjijin, ja 1900 lågo álgon ienep nákkodis sirddemijs mierredum svieriga oajválattjajs.
Maŋemus ájgij li muhtem familja nuorttasámij giellaguovlojs Vuonan jåhtåm oarjás elujnis muhtem guohtomguovlojda oarjján ma li læhkám guorrusa guhkep ájgijt.
Ánársámegiella
Håladuvvá Ánárjávre birrusijn Ánár suohkanin Suoman.
Gålldåsámegiella
juogeduvvá nielje giellasuorggáj:
- Njávdagiellasuorgge Njávda-guovlojn Lulle-Finnmárkon Vuonan.
- Pasvik-/Beahcángiellasuorgge Boris Gleb (suoma Kolttaköngäs), Beahcán ja Muotka åvddål maŋep væráltdoaro. Ienemus oasse dajs gudi jåhtin dat guovlos majt Suobma vattij Ruossjaj li årrum Ánárij Ávvila ja Nellimöa gasskaj.
- Suonjelgiellasuorgge Suonjelin ja oarjep Beahcán åvddåla maŋep væráltdoaro. Sij gudi Suobmaj jåhtin doaroj maŋŋela li årrum Nitsjávre – Čeavetjávre ja Garitjávre guovlojda Ánára suohkanin.
- Njuohttejávre giellasuorgge Doallánjågå guovlojn (Njuohttejávrre (Notozero) ja Sarvvesjávre (Girvasozero)) Ruossjan.
”Gålldåsámegiella” aneduvvá dánna gå ietjá namma ij gávnnu, valla dát namma ij la rat vuogas dajda gudi gulluji dán juohkusij Vuonan. "Lullesámegiella" mij le oajvvaduvvam namman dán giellajuohkusij máhttá dádjaduvádallat moatte láhkáj, gåktu vuojnnep åvddålin.
Áhkkilsámegiella
Håladuvvá Áhkkila guovlojn (ruossjaj: Babinsk jali Babino) ja Jokostrovan Imandrajávre lahka, Jonan ja dassta Guoládaknjárga guovlluj. Dát giellasuorgge lågåduvvá Gielldasámegiellaj nav vaj giellasuorgij låhkå sjaddá aktse ja ij lågev.
Gielldasámegiella
Håladuvvá Gieldan, Songui, Maaselkä, Teriberka, Umpjaur (ruossjaj: Ombozero), Lujaur (Lovozero), Voronensk (Voronje) og Varsina (Varzino) Ruossjan. Åvdep jahketjuode álgon håladuváj dát giellasuorgge aj Ljavozeron Guoládaknjárga alle guovlojn.
Dárjjesámegiella
Le dábálattjat håladum Jokanga, Kamensk, Lumbovsk, Sosnovka og Tsalmyvare guovlojn. Jahketjuohtemålssomin håladuváj dát giella aj Ponoian Lulle-Guoládagán.


